selkä
selkä (Finnisch)
Substantiv
| Singular | Plural | |
|---|---|---|
| Nominativ | selkä | selät |
| Genitiv | selän | selkien |
| Partitiv | selkää | selkiä |
| Akkusativ | selän | selät |
| Inessiv | selässä | selissä |
| Elativ | selästä | selistä |
| Illativ | selkään | selkiin |
| Adessiv | selällä | selillä |
| Ablativ | selältä | seliltä |
| Allativ | selälle | selille |
| Essiv | selkänä | selkinä |
| Translativ | seläksi | seliksi |
| Abessiv | selättä | selittä |
| Instruktiv | — | selin |
| Komitativ | — | selkineen- + Possessivsuffix |
Aussprache:
- IPA: [ˈselkæ]
- Hörbeispiele: —
Bedeutungen:
- [1] Rücken
- [2] Bergrücken
Synonyme:
- [2] selänne, harju
Wortbildungen:
- selkänoja, selkäuinti, selkäranka